01.12.2015

Rattasõit Novembrist Märtsini

Rattasõit Novembrist Märtsini

Oleme vast kõik märganud, et talved pole nii külmad ja lumised kui varem ja rattasõidu hooaeg on pikem. Ka lumi ja külm pole ka takistuseks rattaga sõitmiseks, kui on korralik ettevalmistus.

Panime kirja oma 5.a. aastaringse rattassõidukogemuse. Ikka selleks, et oleks rohkem jalgrattaga liiklejaid tänaval. Ka talvel.

Riietus

Kui tegemist on liikumisega punktist A punkti B, mitte sportliku trenniga, on hea silmas pidada järgnevat:

  • Külm tuleb ligi sealt kus nahk paljas või riie õhuke. Esmalt hakkavad külmetama jalad ja käed. Jalgadele julgeme soovitada jalakatteid. Ise sõidame neopreenist katetega. Need saab lihtsalt peale ja maha ning lisaks soojale jäävad jalad ka kuivaks. Sobivad tavalise igapäevase kinga, tossu või saapa peale. Head on ka kilest katted mis aitavad kaitsta vee ja tuule eest.
  • Käte soojas hoidmiseks soovitaks tuulekindlaid sooje kindaid. Avastasime, et parim hinna ja kvaliteedi suhe on Tamrexis müüdavate talviste (töö)kinnaste valikus. Trenni tehes käib veri ringi, sõrmed liiguvad rohkem ja ei hakka kätes nii külm. Siis on kõige sobivamad sportlikumad suusa- või rattakindad.
  • Riietus peaks olema vihma- ja tuulekindel. Kindlasti on vajalikud helkurid ja helkurribad. Mida rohkem pimedal ajal silma paista, seda ohutum sõit. Sõidame valehäbi tundmata helkurvestitaolise jakiga, mis on tuule ja vihmakindel (tootja Wowow, Eesti jaevõrgust kahjuks ei ole leidnud). Kes tahab lihtsalt helkurvesti, tegime kasutatud helkurvestile sõbraliku hinna, 1 EUR tükk (või võta oma autost!).
  •  
  • Vihma vastu aitab ka spetsiaalne ratturi pontšo. Kui vaja pole pakid kenasti kotikesse ja vajadusel tõmbad üll - kogu keha saab ülevaltpoolt tulevate sademete vastu kaitstud (tuleb jälgida, et pimedal ajal ei kaetaks kinni rattatulesid)
  • Buff on super hea tuule ja külma vastu. Üks kaela, teine kiivri alla. Vajadusel saab ka kõrvad ja kaela ning nina kinni katta.
  • Kiiver on hea ja odav ajukindlustus (odav kiiver ei ole parim).

Ratta hooldamine ja seadistus

Liiga teevad rattale vihm (uhub ära määrded), külm (kui kuhugi on sattunud vett, siis see külmub, näiteks piduri- ja käigutrossid) ja viimaks soola-lume sodi (otsene korrosioonioht liikuvatele osadele).

Kui plaan aastaringselt sõita siis üldisele ratta korrashoiule lisaks on hea teha alljärgnevat:

  • Pikemad porilauad peale. vett ja lörtsi võib tulla igalt poolt ning täispikkuses porilauad on asjakohased. Vajadusel saab porilaudu ka lihtsalt pikendada, näiteks plastikust pudeli tüki ja kahe kinnitusega.
  • Trossid korda. Lase mehaanikul oma käigu- ja piduritrossid üle vaadata, vajadusel vahetada. Kui teed trosside hooldust kodus, kasuta silikonmääret, see ei külmu trossi ja kõri vahel. Väga mage tunne on kui väljas on paar miinust ja pidurid jäävad peale või käiguvahetus streigib ja ei liigu mingil hetkel ei üles ega alla.
  • Rehvid võiksid olla korraliku mustriga või siis naelrehvid. Pakume praegu näiteks kõiki naelrehve -25% hinnaga (kuni kaupa jätkub). Naelte puhul on oluline need sisse sõita, mis tähendab ca 60-100 km aeglasemat, sujuvat kulgemist, ilma järskude kiirenduste ja pidurtusteta.
  • Osta pisike pudel ketiõli (soovitame wetlube märgistusega). Kui kett vilistab (oma kogemusest - igapäevase sõidu korral võib see juhtuda korra nädalas), piserda ketile õli. Õpetuse leiad youtube-st või sinu mehaanik näitab sulle rattapoes ette, kust rattaõli ostma lähed.
  • Tuled. Tulede puudumist võib “pimeda” ratturi puhul pidada pea suurimaks kuriteoks teiste kaasratturite vastu. Lisaks sellele, et rattur pole nähtav kannatab kõigi ratturite maine. Keegi lihtsalt ei näe neid musti kogusid, kes sagivad teiste liiklejate vahel. Ise sõidame hämaras ja pimedas alati tuledega. Soovitame kaasas kanda lisatulesid, et kui pikem sõit ja prosektor ära väsib, siis on pisike tuluke lisaks, mis ikka aitab turvaliselt koju jõuda. Mida kõrgemal on tagumine vilkuv tuli, seda nähtavam (sobib ka kiivri küljes või seljakotile kinnituv punane tuluke. Kasutame sõidutulesid, mis on lihtsalt eemaldatavad ja ratta parkimisel võtame need endaga kaasa. USB-st laetavad tuled on lemmikud aga eks see ole maitse- ja rahakoti asi.
  • Rattakell on hädavajalik (lisaks nõuab seda ka seadus). Kui vaja sõita jalakäijate läheduses, siis on alati hea sellega märku anda. Kasuta kindlasti pimedas kurvis - me ei näe kes nurga tagant vastu tuleb, siis ei ole karta teise ratturi või jalakäija kokkupõrget.

Talvine sõitmine ehk kulgemine linnas

Oleme enda jaoks sõnastanud sõitmise eesmärgi ja selleks on tervena jõudmine sihtkohta. Arvestame, et liikumise kiirus sõltub ka tuulest ja teeoludest. Linnasõit ei ole trenn ega elu ja surma peale sõitmine. Nädalas proovime ikka korra metsateedel müttamas käia, seal saab kiirusejanu rahuldatud. Kui lumi on maas, siis mingil hetkel muutub ka linn väga mõnusaks kohaks kus oma hasarti välja elada (vara hommikul või hilja õhtul on parimad ajad, siis vähe kaasliiklejaid).

Olenevalt lumest ja jääst ning teel leiduvast lögast sõidame üldjuhul kergliiklusteel ja/või sõidutee ääres. Kui vaja põikame kõnniteele, oluline on teisi liiklejaid mitte segada ega alla ajada (jalakäijad siis). Mida raskemad on teeolud, seda vähem ronime sõiduteele.

Vaatamata naelrehvidele (4 aastat samad naelikud ja pea kõik naelad on alles) oleme ikkagi ettevaatlikud. Mõnigi kord tuleb jalg kurvis valmis panna, et kui ratas peaks käest minema, saab ikkagi püsti jääda.

Kasutame jalgrattakella päris tihti, selleks, anname teada, et rattur tulemas. Samas tervitame ka vastutelevaid rattureid, saagu meid rohkem.

“It all started because we love cycling. From childhood cycling around home. Then making first real bike trip to West-Estonia and islands, with backpack on shoulders...”